Tallina Kunstihoone, Tallin, Estonia

Itaalia ( täpsemalt Sitsiilia) taustaga Mimmo Catania omandas kunstihariduse küll Itallias, Urbno kunstiakadeemias, kuid on elanud Berliinis juba 25 aastat. Ta on tüüpiline näide praegusaja kunstnikust, kes ei ole seotud paikkondliku identiteediga, kes on ehitanud oma kunsti, karjääri just lokaalsuse lõhkumisele, isikliku ning üldisesfääri sidumisele. Viimasel ajal just kultuurilises tähenduses üha suuremat rolli omandav Berliin on selles mõttes olnud parim elamis- ja töötamispaik, kuid ega ka kummalises sümbioosis tuksunud – eraldatud ning siiski vaba maailma aknana toiminud – Lääne-Berliin olnud vähem inspireerivam koht.

Tallinna Kunstihoone galerii näituse pealkiri on parafraas Salingeri meilgi 1070ndatel kulturraamatuks kujunenud „Kuristik rukkis”. Mimmo Catania viimaste aastate maale võib käsitleda reaalse ja virtuaalse, isikliku ja üldise, vahetu mõistmise ja manipulatsiooni vahelise lõhe interpretatsioonina. Või ka kui omamoodi isiklikku fragmenteeritud XX sajandi ajalugu läbi Teisi ehk naise kujundi. Mimmo Catania naisekujund on võetud elust, tema enda lapsepõlvest, kuid see on laenatud ka läbimeediakujutiste, mis on juhuslikult tema kätte sattunud. Vahetu ja vahendatud mälu ehk võime ning samas ka võimetus midagi korrektselt mäletada saadab Mimmo Catania maale. Tema fotorealistlikus laadis maalitud suured ning neile sekundeerivad tillukesed tööd, mida võib vaadata kas otsesemate või kaudsemate fragmentina, toimivad võimendatud, kuid silmnähtavalt vigase reaalsusena. Mimmo Catania reaalsuse osised (ehk fragmend) toimivad narratiividena või kui olla täpsem, siis need
toimivad vaatajate isiklike lugude käivitajatena: nad meenutavad midagi, mida mõnel juhul saab ja mida mõnel juhul on peaaegu võimatu sõnastada.

Mimmo Catania visuaalne jutustamisviis on ehitatud üles mitmetele üksteise peale asetatud kihistustena, mis mõnikord täiendavad üksteist, mõnikord vastandavad üksteisele mõnikord tungivad jõhkralt üksteise personaalsesse ruumi (ehk reaalsusse). Meie lähisajalugu, mis tundub nii mõnigi kord olevat sadu kordi läbi kirjutatud ja seetõttu tüdinemiseni selge, on järsku taas mõistatus. Irriteeriv, provotseeriv, kummastav.